Nõo Püha Laurentsiuse kirik
- 19.00–20.00 esineb Nõo kiriku meesansambel
- 20.00–21.00 võimalus tutvuda kirikuga, samal ajal orelimuusika
- 21.00–22.00 võimalus käia kirikutornis
- 22.00–23.00 Taizé-palvus
Kogu õhtu jooksul saab kirikusaalis vaadata kirikut tutvustavat näitust.
Nõo kolmelööviline telliskivist romaani ja gooti elementidega kodakirik on ehitatud kindluskirikuks. Ta ehitamisajaks peetakse 13. sajandi teist poolt ja ta on üks vanemaid mandri-Eesti maakirikuid, mille keskaegne algkuju on põhijoontes säilinud. Kiriku puidust kellatorn pärineb 1819. aastast.
Pärast Liivi sõda ja katoliikliku Poola valitsemisaega 16.–17. sajandi vahetusel puudus Nõo kogudusel esialgu oma õpetaja, teenisid Puhja ja Rõngu vaimulikud. Esimeseks Nõo luterliku koguduse õpetajaks sai 1638. aastal Adrian I Virginius, lõuna-eesti keelse Uue Testamendi tõlkija Andreas I Virginiuse isa.
Praegune uusgooti stiilis sisustus pärineb põhiliselt 19. sajandi lõpust, kauaaegse õpetaja Martin Lipu perioodist. Altariseina valmistas Gustav Heinrich Beermanni kavandite järgi 1898 tisler N. Kolberg. Kantsel ja kirikupingid on valminud umbes samal ajal. Uuele altariseinale tellis Martin Lipp 1895 Saksamaal elavalt eesti kunstnikult Tõnis Grenzsteinilt maali “Kolgata” ja 1910 skulptor Jaan Koortilt apostel Peetruse, Pauluse, Johannese ja Jaakobuse figuurid. Praeguse oreli valmistas 1890 E. F. Walckeri firma Saksamaal Ludwigsburgis, kasutati ka varasema oreli detaile. Sellel orelil on teiste hulgas mänginud ka Aleksander Läte (töötas 1883–1895 ja 1897–1900 Nõos köstri ja kooliõpetajana) ja Eduard Tubin (töötas Nõos kooliõpetajana 1926–30).
Pärast esimest eesti soost õpetajat Martin Lippu on koguduse õpetajad olnud eestlased, neist ehk tuntum Harald Tammur, kes teenis kogudust 42 aastat.
Alates 2003. aastast teenib kogudust õpetaja Mart Jaanson.
Nõo Püha Laurentsiuses kirikus (Tartu tn 2, Nõo) toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval ja riigipühale langeval kirikupühal kell 11.00 ning tööpäevadele langevail kirikupühadel kell 18.00.
Peale korraliste jumalateenistuste toimuvad kord kuus piiblitunnid Meeri, Külaaseme, Luke ja Nõgiaru külas. Kogudusel on pühapäevakoolirühm, mis 2018. aastal tegutseb Luke külas.
Koguduses on oluline koht muusikakollektiividel. Alates 19. sajandist tegutseb siin segakoor, alates 1990. aastast meesansambel ja alates 2008. aastast on kogudusega seotud Meeri seltsimaja naisansambel Elurõõm.