Jumalakoja ajalugu algab XV sajandiga (müürseppmeistrid Simon ja Andreas). See peaingel Miikaeli nimega kirik lagunes ja ehitati 1684-1691 ümber ning pühitseti Kolmainule. 62 m kõrge tornikiiver aastast 1852. Piiskop Arnoldus II Annabati hauaplaat frantsisklaste Rakvere Püha Mihkli kloostrist (XVI). Pilkuköitvad barokse puunikerduse meistriteosed – kantsel (Elert Thiele, 1660, Christian Ackermann, 1690), kantsli kõlaräästas ja altarisein (Johann Valentin Rabe, 1730). Stockholmis valatud kirikukell (1641).
Jumalateenistused toimuvad Kolmainu kirikus igal pühapäeval algusega kell 11.00 ja on avatud kõigile huvilistele. Kolmainu kogudus on küllalt nooruslik ja uuendusmeelne. Jumalateenistusel kasutatakse uut tänapäevast liturgiamuusikat, osaletakse aktiivselt oikumeenilises liikumises, kogukondlikel ettevõtmistel ja tehakse kuulutustööd ka väljapool kirikuseinu.

Kolmainu koguduse pühakoda on kõrge ajaloolise ning arhitektuurilise väärtusega külastusobjekt turistidele ja muidu külalistele. Maist-septembrini on kirik avatud palvetajatele, turistidele ja muidu külastajatele esmaspäevast laupäevani kell 10.00-18.00.

Lisaks jumalateenistuslikule elule on Rakvere kirik armastatud kontsertpaik, kus toimuvad regulaarselt kiriku vaimsusega kokkukõlavad muusika-sündmused. Juunist augustini on kirikus igal laupäeval kell 12.00 orelimuusika pooltund, kus astuvad üles peamiselt Virumaaga seotud kirikumuusikud.